Soovin teada kuidas on komplekteeritud erinevates lasteaedades liitrühmad. Olen ise 15 aastat lasteaiaõpetaja ja olin sel õppeaastal kohkunud, kui mulle juhataja koostas liitrühma kuhu siis kuuluvad: 15 2-aastast (saavad 3-aastaseks alates novembrist 2009-märtsi lõpuni 2010), siis lisaks on rühmas neli 5-aastast, kes saavad 6-aastaseks õppeaasta jooksul ning üks 6-aastane, kes saab 7-aastaseks ning üks koolipikendusega laps, kes saab juba 8-aastaseks ning vajab palju individuaalõpet. Olen mures, sest arvan, et sellise rühma komplekteerimine on vale. Oleks pidanud olema kas siis ainult 2-aastaste rühm....kuigi see ju sõim...mis meie majas ka olemas...või siis oleks pidanud olema rühmakomplektis lapsi enam vähem võrdselt vanuseliselt. Samas tean ka, et liitrühmas tohib olla 18-last. Siin on aga juba 21. kahju on suurtest lastest, sest nad on täielikult tähelepanuta (mitte meie saamatusest lastega toime tulla vaid väikseid on ülekaalus ja nad on enamus kodused lapsed, kes vajavad harjumist) ja õppetegevust ei ole septembri kolmandal nädalal veel mingisugust. Kuidas saaksin sellisele murele lahenduse. Kust abi paluda, otsida. Loogiliselt tuleb ikkagi lastele mõelda ja siinkohal süda täitsa valutab! palun jagage oma kogemusi ja võimalusel võite ka mu e-aadressile kirjutada: olengimina@gmail.com TÄNUD!
Pisut mõtteid.
Tundub, et olete tõesti koos suure murega ja rühm on komplekteeritud nii, kuidas ta mitte ei peaks kokku seatud olema.
Nüüd oleks huvitav teada, kas töötate suures majas või olete tööl väikeses lasteaias, kus vaid 2-3 rühma ongi. Suuremas majas peaksid ümberseadmise võimalused lihtsamad olema.
Kõigepealt pöörduge oma maja juhtkonna poole. Rääkige selle inimesega, kes teie majas rühmi komplekteerib. Ilmselt siis juhataja. Rääkige olukorrast nii nagu see tegelikus töös igapäevaselt on.
Kui juhatajalt või kelleltki teiselt oma majast abi ei saa, siis peate abisaamiseks järgmisesse instantsi pöörduma. siis maakonna või linna haridusametisse.
Kõigepealt proovige ikka omas majas. Laste areng ja heaolu on ju kõige tähtsam. Jõudu ja andke teada, kas ja kuidas läheb.
Ise töötan rühmas, kus on laste vanus 2-6 eluaastani, aga väikeseid on õnneks vähemuses.
Olen üks mõnus kass, kes armastab kõndida omapead.
tere1 töötan ise liitrühmaga lasteaias, kus ongi ainult kaks liitrühma ja meil on lapsed vanuses 1,6-4 ja 5-7a. On küll täiesti võimalik normaalselt komplekteerida, nii et juhatajaga on vaja seda ikka arutada.
meil liitrühmas lapsed vanuses 3-7 . sama mure - ei mõelda enam lastele.
arvatakse ,et kahes rühmas saavad tegevused tehtud .ega ikka saa küll .laste arengutase on vanuseti ikka väga erinev. kannatavad lapsed . kahju.
TERE!
Kui pea kaks aastat tagasi lasteaeda tööle läksin (läksin poolelt õppeaastalt), siis sattusin olukorda, kus mul oli korraga 10 3-aastast ja 11 kooliminejat ja üks viiene. Paras katsumus nn tädile tänavalt, kel enda lapsed küll enam vähem samas eas. Nüüd on mul rühmas 4-5 aastased ja tuleb pisikesi peale, üks kolmene juba toodi ja üks tuleb uuest kuust veel. Hetkel võtan asju nii, et väiksem(ad) teevad lihtsalt suurematega kaasa, aga nõudmised ja eesmärgid on siis vastavalt eale muidugi.
Tere. Mul sama mure liitrühmas.
Lapsed, kes lähevad kooli on 5, aasta nooremaid /5-6 a. ) on 7 ja siis 1 poiss 4 aastane ja nüüd pani juhataja juurde 3 aastased, (need kes on just alles 3 saanud ja tulevad kodust).
Läksin rääkima ja vastati, et hea, et lapsi on ja ma pean õnnelik olema.
Eks ma siis rabelen edasi. Eks upuja asi on ennast päästa.
Ka minul sama mure. rühmas sügisest 2 kaheaastast, 3 kolmeaastast, 8 neljaaastast, 9 viieaastast ja 1 kuueaastane.
Ka meie oleme vaid õnnelikud, et tööd ja lapsi on. Kuidas hakkama saame või kuidas lapsed arenevad, on nende asi.
Kirjeldage palun, kuidas siis TEGELIKULT töö liitrühmas, kus koos erinevas vanuses lapsed, käib?
Põhimõtteliselt on ju nii, et peaks eri raskusastmega tegevusi rohkem välja mõtlema ja eri vanuses laste õpetamise eesmärgid on erinevad.
Tegelikkuses lähevad nädalaplaani vaid ühele vanusegrupile mõeldud eesmärgid.
Kuidas tegevusi läbi viite? Kas kõik lapsed korraga või nii, et kui nt. suuremad joonistavad, siis väiksemad mängivad samal ajal teises toas?
Niisiis on kaks kuud möödas, kui liitrühma murest kirjutasin ning pean nentima, et algus oli raske, kuid nüüd on juba palju kergem. Eks see jah, et väikseid on ülekaalus (15 last 2-aastast) võtab loomulikult ära võimalused suurtega võimsamaid ettevõtmisi läbi viia, aga pole hullu. Nädalakavad ja planeeringud teeme nii, et kirjutangi eesmärkidesse ühe eesmärgi N-noorematele ja teise V-vanematele. Teemad on mõlemale loomulikult samad ja lihtsalt ise reguleerime raskusastmeid, lähtudes sellest, et noorematele kergemalt, vanematlele raskemalt. Tegevusi teeme kõik enamjaolt koos. Liikumine ja muusika on meie-rühmaõpetajate soovil ja muuusika ning liikumisõpetaja vastutulekul kolmes osas. Et siis kahesed käivad oma liikumises-muusikas. 5-6 käivad omaealiste tegevuses ja kaks 6-7 aastast käivad jällegi omavanustega koos. Algul proovisime ka paar tundi koos liitrühmana nendes tegevustes olla, aga see asi ei õigustanud ennast. Pidude jaoks õpime ise lugulaulud ära ja nii kui nii rühmas kordame pidevalt laulusõnu, seega pidu on ikka koos oma rühmaga (pole veel peokogemust sel aastal olnud, aga ootame põnevusega) Siis lugemise ja kirjutamisega on nii, et 5-6 aastased ja 6-7 aastased võtame üles magamise ajal, sest üldjuhul neile see unelemine voodis silmad lahti on palju piinarikkam, kui laua taga kirjutamine, häälimine või siis lugemine. See ei toimu iga päev, aga paar korda nädalas. Arvutamist ja töövihikute täitmist saab edukalt teha hommikulsel ajal, kui on laste lasteaeda kogunemise aeg. Sealt kõrvalt jõuab vanematega edukalt teretada ja neid kuulata ning oma laua kõrval jälgida, kuidas kirjatöö edeneb või arvutuspulkadega arvutamine tulemusi annab ;))
Selline tähelepanek veel, et kui oleme tegevuse ära teinud kõik koos oma liitrühmaga ja siis suurtele peame vajalikuks enamat seletada, siis saab tegevuse keskel teha kõigile koos üks mänguke, väiksed saata mängima sujuvalt (meil on kaks rühmatuba-magamistuba ning mängutuba. Magamistoa kujundasime ka mängutoaks ja siis saab vastavalt vajadusele kas rühmas või magamistoas mängu teha. Abiõpetaja on väga tubli ja aitab alati. Ta on tõelina ABIÕPETAJA. Ei vingu kunagi, et miks ja milleks. Küll kunagi on siis kergem. Samas ei ole meil õpetajatel raske näiteks lapiga põrandat pesta, nõusid koristada või õnnetusjuhtumist, mis " püksi tulnud...last päästa. Väga oluline on meeskonnatöö ühksmeel!)ning suurtega jätkata tegevust. Rühm on juba stabiilne selles suhtes, et korrareeglid on paigas ja kõik kuulavad sõna, väiksed oskavad vaikselt mängida ja suured arvestavad väga väikestega. Keerulisem on, et jällegi huvitavam ja näha on rühma arengulist tasakaalu jälgides, et väiksed omandavad nii ruttu suurte kõrval sotsiaalseid oskusi, õpioskusi (näiteks vastamist käe tõstmisega....vahva oli, kui suured jutustamisel tõstsid kätt ja väiksed ka, ma siis andsin väiksele ka sõna, aga ega tal vastust öelda polnud, midagi niisama nimetas. Aga vahva ikkagi, kuidas suured ees, nii väiksed järgi ja küll see vastus ka varsti tuleb).
Ühesõnaga alguses paaniliselt kardetud mittehakkamasaamine selles keerulises olukorras osutus nüüd kahe kuu möödudes veidi isegi sellises stiilis kartuseks, et "hirmul on suured silmad" Pole hullu midagi!
Väiksemad teevad suurematega küll kaasa, aga nad väsivad ju rutem. Pealegi peaks väikestele tegevus kestma 10-15 min. ja suurematele 25-30 min.
Kuidas teil? Väiksemad peavad lõpuni vastu või lähevad poole tegevuse pealt minema?
Mida arvate haridusministri Tõnis Lukase ideest kaotada lasteaedades vanuserühmad?
Lasteaiad kaotavad oma haridusliku funktsiooni? Jääb rohkem laste hoiule jätmise kohaks?
On lasteaedu, kus juba ongi liitrühmad, vähemalt osades neist. Lasteaed ei kaota oma hariduslikku eesmärki. Nii lisandub õpetajale juurde suurem koormus. Tuleb teha nädalaplaan nooremate ja vanemate jaoks eraldi. Samuti tuleb õppetegevused eri vanuserühmades läbi viia eraldi. Mõnda tegevust saab ka koos teha. Väga oluline osa on ka õpetaja abil, kes samal ajal teise lastegrupiga tegeleb. See on ikka nii, et kui kellelgi on lihtsam, on kellelgi jälle raskem. Lastel on ju lasteaiakoht olemas.
Kuidas kusagil liitrühmas muusikalised tegevused läbi viiakse?
3-4a eraldi ja 5-6a eraldi või kõik koos? Ajaliselt ei sobi ju koos läbi viia, väiksemate tegevus kestab 15-20min., suurematel 20-30min.?
Meie tegutseme muusikatunnis kõik koos - suuremad ja väiksemad. Ei ole märganud väiksemate laste väsimist. Ja kes ei taha kaasa teha, see ei tee või puhkab toolil, kui on väsinud. Sel ajal ei jõua küll midagi erilist teiste lastega teha, kui vaid siis, kui õpetaja abi lapsi viib ja toob.
Tsitaat,vikerkaar :
Mida arvate haridusministri Tõnis Lukase ideest kaotada lasteaedades vanuserühmad?
Lasteaiad kaotavad oma haridusliku funktsiooni? Jääb rohkem laste hoiule jätmise kohaks?
/tsitaadi lõpp
Rumal küsimus! Vanuste järgi rühmade komplekteerimine on praegu, selle kaotamine tähendab seda, et õed- vennad saavad viibida ühes rühmas terve päev, lapse päev lasteaias on huvitavam, noorem laps areneb märgatavalt om a vaimsete, füüsiliste oskuste ja teadmiste poolest. Vanemad lapsed saavad väga hea kogemuse teiste inimestega arvestamise, hoolimise ja hoolitsemise osas- see on sotsiaalsete oskuste aendamiseks väga hea praktika. Koolieelikud jäävad algklassides sageli hätta just oma sotsiaalse küpsuse poolest, liitrühmas- nii nimetatkse eri vanusega lapsi ühes rühmas- omandavad mänguliste võtetega kõik vajalikud oskused. Liitrühm pererühmana on ideaalne variant laste õpetamiseks ja kasvatamiseks koolieelses lasteasutuses. Olen 35 a. lasteaia õpetaja olnud ja neist 15 a liitrühma õpetajana- minu töö praktika parimad aastad. Liitrühma komplekteerimisel on vajalik teada mõningaid nüansse, mida tuleb arvestada ja et rahulolu oleks lastel, vanematel ja pedagoogidel. Üdini lasteaednik
Arvan, et mure on olemas siis, kui liitrühmas on nt.15 last 2-aastaseid (nagu ülalpool kirjeldatud). Väga tähtis on sel puhul õpetaja abi ABI.
Kahjuks on õpetaja abisid, kes tegevuste läbiviimisel üldse õpetajat ei aita.
Ilmselt on eelkirjutajal väga tubli õpetaja abi.
Minagi arvan, et vaimustusest hõisata pole mõtet. Selge, et liitrühmas on õpetajal töö palju raskem võrreldes ühevanuste rühmaga. Tuleb eri vanustele lastele eraldi tunde teha ja tegevusi kavandada - seega poole suurem koormus.
Selge muidugi ka see, et väiksemad õpivad suuremate järgi ja suuremad saavad väiksemaid aidata.
Ka koolis poleks vahva, kui 7-17-aastased ühes klassis oleksid. Et suuremad õpivad väiksematega arvestama...
Praegusel tööpuuduse ajal lepitakse kõigega, peaasi, et tööd oleks. Ja arvatavasti on õpetajaid, kellele liitrühmas töötamine tõesti väga meeldib, kuid neid pole vist enamuses.
Mõningate eelpool nimetatud plusside kõrval on ka väga palju miinuseid. Osa neist on samuti juba kirja pandud (õpetajate koormus, planeerimine jne). Lisaksin veel õppekäigud või jalutuskäigud, teatrikülastused, väljasõidud, spordivõistlused vms. Igale poole väikesi kaasa ju ei võta, kuhu ja kellega neid jätta? Pigem võiksid vanemad lapsed oma kogemusi jagada mõne noorema rühmaga suheldes. Näiteks meie lasteaias toimivad nii sõbrapäevad ja veel mõned teisedki üritused. Mina isiklikult Tõnis Lukase ideest vaimustuses ei ole, olen pigem vastu. Muide ka mina olen üle 35 a lasteaiaõpetaja olnud ja samuti üdini lasteaednik. Isiklikult liitrühmas töötanud ei ole, küll aga igal suvel, kui rühmad on kokku pandud (3-7a). Laste tase, huvid ja mängusoovid olid väga erinevad. Minul isiklikult oli vanematest lastest kahju, nad pidid nii mõnestki vahvast tegevusest loobuma.
Liitrühmas peab olema siiski lapsi nii, et ka saab lapsi õpetada, mitte ainult karjatada.Ja planeerimine - mitu korda siis kirjutad või toksid arvutisse ja millal on see aeg, et kõike korralikult teha?? Ja kuhu ikkagi panna väiksemad lapsed, kui suurematega midagi põhjalikku ette võtta? Sama aeg kuluks ka tegevuseks väiksematega ? Pole ju mõtet suuremaid väikeste tegevuse juures hoida, kui nad juba õpitavaga kursis on ja võiksid mängida. On ju ka õpetajaabil omad tööd peale õpetaja aitamise. Olen töötanud liitrühmas päris pikka aega, kuid tundsin ikka ja jälle, et midagi jäi kogu aeg tegemata või poolikuks..
Mille arvelt leida aega? Eks ikka kodu. Tavarühmaski napib seda, mis siis veel liitrühmast rääkida! Öeldakse, et aeg on raha- lasteaiaõpetajal ei ole üht, ega teist! Ainult suur soov oma lemmiktööd hästi teha.
Jah, kodus tuleb palju kirjatööd teha, seda küll.
Tegevused lastega tuleb siiski tööaja sisse mahutada.
Aga teadmine, et oleme võimekad, loovad ja andekad inimesed, annab jõudu ja soodustab toimetulekut.
Ikka imestan, kust need lasteaiaõpetajad oma optimismi ammutavad. Kas see kaev on ikka põhjatu, või saab see ükskord tilgatuks? Ja, mis saab siis meie lastelastest või lastest? Igal juhul müts maha kõigi andekate ja tublide õpetajate ees!
Tsitaat,värske vanaema :
Ikka imestan, kust need lasteaiaõpetajad oma optimismi ammutavad. Kas see kaev on ikka põhjatu, või saab see ükskord tilgatuks? Ja, mis saab siis meie lastelastest või lastest? Igal juhul müts maha kõigi andekate ja tublide õpetajate ees!
/tsitaadi lõpp
Aga küsimegi siis siin ja praegu:kust lasteaiaõpetajad oma optimismi ammutavad?
Lapsteaiaõpetajaks jäävadki pikkadeks aastateks OPTIMISTID. Pessimistid lahkuvad päris ruttu sellest ametist. Ja veel - lapsed kiirgavad tohutult positiivset energiat.
