Laps armastab nalja ja naeru ja kuninglikku pidu, aga käsku ja keeldu ta nii väga ei armasta…

Rõõmsas meeleolus laps on erksam ja vastuvõtlikum nii uutele muljetele kui ka teadmiste ja oskuste omandamisele

Rõõmus laps on õnnelik laps. Pärast õnnestunud ja meeldejäävat pidu elavad saadud muljed veel kaua laste teadvuses, kajastuvad nende mängudes ja joonistustes.

Kuidas sünnib hea ja meeldejääv pidu? Kõigepealt on vaja ikkagi väga head meeskonnatööd, kus kõikide liikmete mõtted ühes suunas liiguvad. Keegi nende hulgas on nn. Ideede pank, teine lisab sinna sobivad liikumismängud, kolmas muusikalise poole, neljas lahendab majanduslikud küsimused, viies kaasab lastevanemad jne. jne. Sageli peab selle kõigega hakkama saama paar inimest. Sellised meeskonnad kujunevad välja aastatega, kes juba üksteisele otsa vaadates teise mõtteid lennult püüavad.

Meie lasteaias on taoline meeskond välja kujunenud ja töötab üsna hästi.

Nüüd pidudest ja üritustest, mis meil on hästi õnnestunud.

Juba mõned head aastad oleme korraldanud lasteaia rühmade jõulupeod nädalavahetustel. See paneb küll teatud lisakoormuse õpetajatele, kuid asja positiivne külg kaalub tehtud lisatunnid üles. Nimelt on kadunud pikk ja väsitav peoeelne melu lasteaias. Laps tuleb rahulikult kodust koos vanematega, kes ei kiirusta peale tööpäeva lõppu viimasel minutil kohale. Tal on peoriided ja soeng, mis on sätitud täpselt nii nagu vanem on seda soovinud. Rühmaõpetajal on aega teha rahulikult ettevalmistusi algavaks peoks, sest laste juures on ju nende vanemad. Iga peo jaoks on planeeritud 1,5 või 2 tundi, see tagab piisavad vaheajad, et muusikaõpetaja jõuab saali järgmise peo jaoks valmis sättida. Lasteaias on 10 rühma, sõimerühmad on tavaliselt kokku pandud, seega on toimunud 4 ja 5 pidu ühe päeva jooksul. Julgen sellist varianti kõigile soovitada, sest asi toimib. Tore on vaadata neid lapsevanemaid, kellel lapsed erinevates rühmades ja mõne tunni möödudes jälle sammud lasteaia poole seavad. Nendega vesteldes selgub, et nad on aja maha võtnud ja täielikult naudivad seda päeva (on ju kavad ka igas vanusesrühmas erinevad).

Ja nüüd ühest ääretult kaunist ja rahulikust õhtust lasteaias, mida mäletatakse veel kaua. Nimelt toimus meil küünlavalgusõhtu, kus kõik lasteaia aknad ja õueala oli kaunistatud elusa tulega ehk küünaldega. Igaüks lasi fantaasial lennata ja kujundas oma tööruumide aknad. Tööpäev oli pikem kui tavaliselt, sest akende taha jätkus ka fotoaparaatidega varustatud linnarahvast tehtut imetlema veel pikkadeks õhtutundideks. Rühmades liikusid päkapikumütsides õpetajad, kes said ka enne jõulupidude algust korraks aja maha võtta.

Läbi akende kostus õue jõulumuusika.

Vahva üritus oli ka isadepäeva orienteerumismäng. Isa-laps said koduümbruse tuttavate kohtade piltidega varustatud kaardi. Mängu käigus tuli vastavad kohad üles leida ja läbida (kontrollpunktides rühmaõpetajad). Kuna lasteaed asub parkmetsa läheduses, siis osa rajast tuli läbida metsas. Sealt sai igaüks koguda materjali (sammal, käbid, oksad jne,), millest pärast raja edukat läbimist meisterdati lasteaia saalis hea koduhaldjas. Väike kehakinnitus kuuma tee ja pirukatega ja iga mees astus kodu poole, et haldjas koju “pärishaldjale” kingituseks viia.

Mõtteid jagas Põlva Lasteaed Lepatriinu muusikavanemõpetaja Mare Nool