Head kolleegid ja lapsevanemad.
Lisan siia mõningaid rahvakombeid, mänge ja traditsioone, mis olid olulised meie vanavanematele ja mis annavad nii meile kui lastele ettekujutuse esivanemate eluviisist.
VASTLAKOMBED
Vastlapäeval võeti kelgud ja lasti võidu mäest alla. Liulaskjad ise aga laulsid:
linad liulaskijalle,
takud tagant tõukajalle
tutred tuasistujalle
Vastlad on rohkem seotud liulaskmisega. Sellega ennustati lina pikkust. Lina on väga vajalik ja vana kultuur. See oli talule hea tuluallikas. Kui oli hea linakasvu aasta, suudeti tasuda sulasele ja saadi kehakatet. Vastlapäeva rohkete kommetega püütigi linakasvu mõjutada. Kõige sagedasem oligi liulaskmine, mida kaugemale kelk libises, seda pikemad linad pidid kasvama. Tingimata pidi liumäel olema ka pereema. Mida tihedamini liugu lasti, seda tihedam pidi kasvama ka lina. Liugu lasti mitmel viisil: kasutati kelku, rege, kuuseoksi, õlgmatti või tagurpidi keeratud pinki. Kaasa võeti ka kotike linaseemnetega.
Mitmel pool tehti ka vastlakaruselli. Liuvälja keskele pandi püsti tulp, mille külge kinnitati ritv ja selle külge kelgud. Nii sõideti tulba ümber jääd mööda ringi, kuni sõidutajad võlli keerasid. Liulaskmine toimus lõbusate hüüete saatel „Liugu, liugu, pikka kiudu“ või „nii pikaks meie lina, kui on see reeteeke“.
Teine oluline komme oli seajala söömine -et sead suvel kosuks. See oli vastlapäeva autoit. Õhtuks tehti tavaliselt oa- või hernesuppi seajalgadega. Sel päeval soovitati rohkelt süüa, v.a. kartulit-et ära hoida sügiseks halba kartulisaaki. Pärast lihasöömist oli igasuguse töö tegemine keelatud. Vastlapäeval küpsetati ka vastlapätsikuid ja kakku, pannkooke või keedeti paksu tanguputru seajalgadega. Supi keetmisel tuli olla hoolas, sest kui oasupp juhtus üle keema, pidi sõnnikulaotamise ajal vihma sadama.Külvimees pidi vastlatel 9 korda sööma, siis andis põld ka üheksakordse saagi.
Laialt tuntud mänguasi oli vurr, mida tehti seakontidest, hilisemal ajal ka nööbist, kui konti polnud võtta. Kui vurr kiiresti pöörles, hakkas see nagu kass nurru lööma. Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Vurri nimetused – uuriluu, vurrluu, uristi, virrkont. Poisid võistlesid selle peale, kelle vurr kauemini keerleb, ilma et seisma jääks.
Vastlavurri sõnad: Uiu-tuiu, hunte palju
Toa taga tonte palju
Laias saalis laisku palju
Vaesel lapsel vaeva palju.
Kõik seajalakondid korjati söögiaja lõpul kokku ja anti sigadele ette kas kohe või kevadel kui sead välja lasti. Sellega taotleti seakasvule õnnistust.
Kontide abil ka ennustati. Tüdrukud panid puhtaks näritud kondid põrandale hunnikusse. Koeral lasti siis sealt valida. Kelle kondi koer esimesena suhu võttis, siis see tüdruk pidi saama kõige enne mehele.
Vastlapäeval lõppes metsavedu, perenaistel aga kangakudumist ettevalmistav ketrustöö. Tubastest tegevustest võeti käsile pastlapaelte tegemine. Ka vastlapäeva peeti naiste pühaks ja neile oli keelatud enamik käsitöid, nagu nõelumine, kudumine, eriti aga ketramine. Ei tohtinud ka pesu pesta. Kes seda tegi, selle lammastel pidi kasvama vilets vill ja linakasvgi pidi kängu jääma.
Mitmed tööd ja tegemised olid soovitatavad. Juukseid tuli sel päeval 7 korda kammida, et need kasvaks ilusad tihedad, ka lõigata. 9 korda päeva jooksul tuli ka silmi pesta või ei tohtinud seda üldse teha –siis ei tulnud sääsed suvel purema. Hommikul tõustes ei tohtinud peeglisse vaadata, et suvel tedretähti ei saaks.
Vastlapäeval tuli magama minna videvikus. Kes nii ei toiminud, pidi aasta läbi aeglane olema ja oma töödega jänni jääma.
Vastlapäeval käidi ka kosjas. Et palju kosilasi tuleks, pidid tüdrukud, haokubud seljas ümber kaevu jooksma.
Ilmad on vastlapäeval tavaliselt pehmed. On sulagi, seejärel tulevad veel viimased suured tuisud ja külmad. Kord-korralt venivad päevad pikemaks.
Vastlapäeva ilmaended: vastlspäeva lumesaju järgi ennustati head vilja- ja marjasaaki, aga rohkesti ka putukaid.
On vastlapäeval sula,tuleb lühike kevad.
Vastlapäevast hakkab talve teine silm vett jooksma.
Kui vastlapäeval on külm, tuleb külm kevad, kui soe, siis soe kevad.
Jääpurikad räästas ennustavad head linakasvu.
Hobustega vastlasõidul oli eesmärgiks linakasvu taotlus.Vastlasõitu tehti hulgakesi. Hõiguti, lauldi, mängiti pilli. Hobusel olid kuljused kaelas. Nii sõideti külla või lihtsalt teiste noorte sekka meelt lahutama. Laul: Täna liugu laseme.
Talvel oli moes lumsõja pidamine. Vanad inimesedki tulid platsi.
Naiste kodused käsitööd olid sel ajal keelatud. Seda rangem oli töökeeld siis, kui seajalad juba katlasse keema pandud olid. Vokid viidi peitu, visati tekk või lina üle, et neid nähagi poleks. Põhjus oli seotud linakasvu ja sigade pidamisega. Kui sel ajal ketrad, ei püsi sead aias, nende jalad jäävad kõveraks, lammastel kasvab halb vill. Kevade tulekuga käib kaasas soov kena välja näha. Seepärast olid näitsikud agarad juukseid lõikama ja kammima, et juuksed püsiksid kaunid ning läikivad.
Kada ajamine-vastlapäeva õhtul kui seajalad söödud ja pime tulema hakanud, siis tulnud külanaised kokku. Igaüks toonud kaasa vanu riideräbalad, need pandi kokku suurde keramoodu koti sisse. Kui see valmis sai, võtsid naised puupulgad ja veeretasid siis kada teise küla karjamaale-sellega arvati aetavat kõik halb kaugele.
Vastlapäeva varasem nimetus oli „lihaheitepäev“, mis märgibki seda,et suitsu – ja soolalihavarud on otsa saanud ja tuleb üle minna kergemale toidule.See on aeg, mil koduloomad hakkavad poegima ja inimeste toiduvarusid täiendavad piim, juust, koor, kohupiim.
MÄNGUD:
LUMEPALLIDE VEERETAMINE.
Kes suudab palli veeretada kõige kaugemale.
SEA SABA
Papist sabata sea kuju, saba lõigatakse eraldi paberist . Mängijal seotakse silmad kinni ja talle antakse paberist seasaba, mille ta peab seale taha panema. Võidab saba õigele kohale kõige lähemale pannud võistleja.
Liumäest alla sõites viskab iga laps lumepalli korvi sisse.
Luuletus:
Vastel sõitis kingust alla.(L.Andre)
Vastel sõitis kingust alla
Kihutades kerge reega
Võristas siis vurriluida
Tantsul põrutas põrandat
Mis see vastel veelgi tegi
Vastel väike vigurvänta
Lagistades laia naeru
Kihistades kinda`´asse
Saatis kelgu kevadele
Kenakesele järele.
Kasutatud kirjandus:
„Eesti rahvakombeid läbi aastaringi“- Õie Haavik
„Rahvakalendri tähtpäevi“ M. Hiiemäe
„Rahvakalendri pühi.“I osa C. Lään
